Väike must seelik...

...ehk Kaisal hakkas jälle igav. :D

Tervitused Liinale ja Mariliisile

Need kõrvarõngad rändasid Austriasse, küll ajutiselt, aga siiski. Minu hea sõbranna Liina on tänaseks olnud juba kolm päeva uhkes vahtusõpilase rollis. Soovin sulle veelkord parimat vahetusaastat ja kallistan ka! :)

 

Tegelikult pole Liina mu ainuke sõbranna, kes vahetusõpilaseks läks ja mõneks ajaks Maarjamaa tolmu jalge alt pühkis. Juba teist nädalat vahetusõpilasena Slovakkias olevale Mariliisile tegin ühe armsa kaelakee, aga kahjuks unustasin oma tuulepäisuse juures sellest pilti teha... Nii et, Mariliis, väike ülesanne sulle, äkki oled nii armas ja saadad mulle sellest pildi? :D

Kuidas mul igav hakkas ehk seelik kokkuhoitud materjalidest

Oli see nüüd igavus või järjekordne õmblemistuhin, ei teagi, aga igatahes seeliku ma valmis meisterdasin. Raha kulus täpselt 0 eurot ehk kogu materjal sai mingil x ajal majja siginenud asjadest kokku korjatud. Paar tunnikest tööd ja valmis ta oligi! :)

Dumat nada, ne prõgat...

...ehk kuidas Kaisa käepäraste vahenditega seelikut üritab õmmelda.

Järjekordne tellimustöö

81. ja 82. paar kõrvarõngaid

Nostalgia

Järjekordne jakk

Nii, ma sain oma jaki nüüd valmis. Põhimõtteliselt oli see vaid kahe päeva töö. Siin ta on.

Veidi kunstilist lähenemist ka :D

Ei ole kerge kellelgi...

Palun massaaži! Õlad ja selg on päris kangeks juba jäänud. Ära torgitud näppudest parem ei räägi. (Korra suutsin isegi nii tugevalt torgata, et veri väljas :D) Viimase 2,5 h kulus ühe mitte just kõige paremini välja kukkunud iluõmbluse harutamiseks. Ja oi-oi-oi kui tüütu see oli! Järgmised iluõmblused õmblen VÄGA hoolikalt, sest seda piina, mis ka eesli kannatust kuubis nõuab, ma enam teist korda läbi elada ei soovi.

Töö käib... ehk praeguse seisuga 7 h õmblemist

No inspiration

Teab teist keegi ehk seda tunnet, kui suure armastusega tehtud asi tuleb maha kanda? Minul nii läkski. Hakkasin suure hoolega jakki õmblema ja kui juba üle poole jakist tehtud, avastasin, et riie rebeneb vähimagi karmima käsitlemise peale. Põhimõtteliselt sai sõrmed kangast läbi torgata. Ja oi-oi-oi, kuidas see viha tegi! Hea meelega oleks tahtnud koheselt kogu kupatusele tule otsa pista. Õnneks suutsin veidi siiski emotsioone taltsutada ning tuleroaks läheb see kõik kunagi hiljem.
Samal päeval kui toimus jaki "abort", tuldi minu juurde kollaste papagoi sulgedega, millest sooviti kõrvarõngaid. Need tegid tuju kohe paremaks :) Tulemus on siin

Täna sai uus jakiriie ka ostetud, nii et homme läheb täie hooga õmblemiseks :)